esmaspäev, 23. märts 2015

Multšid, väetised ja geosünteedid

Multšid
Multšiks nimetatakse istutusaladele pandavat 2-7cm paksust materjali kihti, et ei oleks vaba musta mullapinda, kus umbrohu seeme langeb ja seal kasvamaks saaks hakata.
Maastikuehituses kasutatavad multšid saab jagada kolmeks:

1. sünteetilised multšid (peenravaip, tekstiilmultš, geotekstiilid)
2. orgaanilised multšid (puukoor, hakkepuit jne.)
3. mineraalsed multšid (kiviklibu, killustik jne.)
Multši valikul lähtutakse peenras kasvavate taimede vajadustest, aiakujunduse stiilist ja hilisema hoolduse mahukusest. Orgaanilised multšid (koorepuru, turvas, puiduhake, murulõikmed, puulehed jne) on taimede kasvuks alati paremad, kui sünteetilised (peenravaip, multšiloor, geotekstiilid) või killustikmultšid. Sünteetiliste multšide eeliseks on lihtne paigaldus ja soodne hind ning väike hooldustööde maht. Erinevaid multše on võimalik ka omavahel kombineerida.
Orgaanilised multšid ja nende eelised:
- Paraneb mulla niiskusesisaldus
- Mullapinnale ei teki õhuvahetust takistavat koorikut
- Pärsib umbrohtude kasvu ning vähendab seega ka herbitsiidide kulu, mis on oluline ka keskkonnakaitse seisukohast, kuna mürgid satuvad pinna- ja põhjavette
- Vähendab taimedele stressi põhjustavaid suuri mullatemperatuuride kõikumisi, hoides pinnase soojemana talvel ja jahedamana suvel
- Aktiviseerib mulla elutegevust ja meelitab ligi vihmausse, kes loovad soodsa keskkonna mullas asuvate kasulike organismide paljunemiseks
- Aeglustab kevadel maa sulamist, tänu millele nihkub edasi taimede õitseaeg ning sellest tulenevalt väheneb kevadiste öökülmade kahjustuste oht
- Multšiks kasutatav materjal võimaldab reguleerida mulla happesust
- Vähendab erosiooni
- Alandab tallamisest tekkivat mulla tihenemist
- Muudab nii ilu- kui tarbeaia esteetilist välimust
- Võib suure koormusega aladel vajadusel asendada muru (nt. laste mänguväljakud)
- Varustab taimi orgaanilise väetisega, mistõttu areneb paremini taimede pinnalähedane juurestik (eriti oluline pinnalähedase juurestikuga taimede nagu nt. rododendronite puhul)
- Väldib toiduks kasutatavate taimede ja nende viljade kokkupuudet mullaga tugeva vihma korral, mis on oluline tegur ka taimede kaitsmisel  pinnases tekkivate haiguste eest
- multšitud pinnases kaob vajadus iga-aastase kaevamise ning  sagedase rohimise järele kasvuperioodil
Orgaanilised multšid ja nende puudused:
  • Esiteks võib see ligi meelitada tüütuid kahjureid nagu mutte, hiiri ning jäneseid. Neile väikestele olevustele meeldib multši sees talvituda ja väärtuslikke lillesibulaid näksida. Lisaks võib orgaaniline multš märjemate ilmadega isegi liiga palju niiskust kinni pidada. See võib omakorda tigusid ja nälkjaid ligi tõmmata ja niiskes pinnases võivad taimede juured mädanema hakata.
  • Orgaanilised multšid lagunevad ning neid tuleb iga aasta või paari tagant värskendada
Järgnevas tabelis on toodud põhilised multšide materjalid , nende omadused ja kasutamise soovitused/võmalused:
Männikoor (lagunev)
Pannakse 5cm kihina, on purustatud kujul (peenem ja kallim) ja purustamata (jämedamad tükid sees ja odavam). Kiviktaimla taimedele mitte eriti sobiv. 1m3 maksab 280-350kr ja saab katta 15-17m2 pinda 5-6cm kihina.
Liiv (mittelagunev)
5-7cm, hinnalt on ta multšidest kõige odavam. Värvuselt on kollakamat ja valget. Kõikidele taimedele sobilik.
Sõnnik (lagunev)
5-7cm, kõige sobilikum on hobuse oma, väljas 2-3 aastat lagunenud kujul ka veise oma. Väga hea väetis taimedele, mis sobib eelkõige lehtpõõsastele ja püsililledele. Iga 3-4 aasta järel tuleks kihti uuendada.
Puulehed (lagunev)
5-7cm, sobilikud on kõikide puude lehed, mõned lihtsalt lagunevad aeglasemalt (tamm ja kastan). Iga aasta saab sügisel lehti juurde, mis tagab multšikihi uuenduse.
Turvas ( lagunev)
5cm, on kerge materjal, mis tuulega pannes ära võib lennata. Kui turvas on niiskem, on temaga toimetada mugavam. Hiljem oleks vajalik lupjamine, et vältida peenarde happelisemaks muutumist.
Saepuru (lagunev)
5cm, samuti kerge ja tuulega peenardele laialilaotamist teha ei saa. Algne värvus on kollakas-oranž (natuke ehmatav), mis aja muutudes pruunimaks muutub. Kuna saepuru tõmbab mullast lämmastikku lagunedes, siis vajab see istutusala lämmastiku juurdelisamist (eriti lehtpõõsaste ja püsikute alades, okaspuudele ei ole lämmastiku lisamine vajalik)
Paekivi killustik (mittelagunev)
5cm, värvuselt hallikas-valge. Saadav erinevate suurustega, peenest kiviklibust kuni suurte kivitükkidena välja. Sobilik rohkem kiviktaima aladele. Taimed, kes ei talu lupja, see materjal ei sobi.
Dekoratiivkivid ja killustikud (mittelagunev)
5cm, väga erinevate värvuste ja suurustega, silmale kena vaadata. Mänguline ja moodne, kuid paraku üsna kalli hinnaklassiga.
Pilliroog (aeglaselt lagunev)
5cm, mere või järve äärest korjatud pilliroog tuleks enne istutusaladele laotamist oksapurustajast läbi ajada. Lihtsam on seda materjali koguda talvel, jää pealt niites.
Teokarbid (mittelagunev)
2-3cm, mere äärest korjatuna on üsna ajakulukas ja katta sellega saate väikeseid alasid, kuid väljanägemiselt on vägagi kaunis. Suuremate koguste hankimisel tuleb olla ettevaatlik, kuna teid võidakse süüdistada riigi vara riisumises ( sama kehtib ka merekivide korjamise kohta).
Kergkruus (mittelagunev)
3-5cm, kallakuga alale ei sobi, kuna see materjal on ülikerge, siis hoovihma ajal tõstab ta selle ülesse ja viib ojadena oma kohalt minema ( näiteks naabri aia muru sisse)
Põhk (lagunev)
4-5cm, esmaselt üsna kollakas materjal muutub ajapikku pruunimaks. Peale teravilja koristamist väga kättesaadav materjal, sobilik purustatud kujul. Hinnalt üks odavamaid.
C:\Users\E_T\Desktop\Eda stuff\collazmultsid.jpg
Kasutatud allikad:

Väetised
Väetis on aine või valmistis, mida kasutatakse taimede varustamiseks toitainetega. Väetiste kasutamisel paraneb mullaviljakus ning suureneb põllumajanduslik saak. Väetise koostis võib olla orgaaniline (sisaldades orgaanilisi aineid) või anorgaaniline (mis on valmistatud lihtsatest anorgaanilistest kemikaalidest või mineraalidest). Väetis võib olla ka naturaalne, näiteks turvas ja mineraalide setted; toodetud läbi looduslike protsesside (kompostimine) või läbi keemiliste protsesside, näiteks Haberi protsess.
Väetised jagunevad kahte rühma : orgaanilised väetised ja mineraalväetised. Tähtsamad orgaanilised väetised on sõnnik , virts , kompost ja turvas. Turvast kasutatakse ka loomadele allapanuks ning veetakse seejärel koos sõnnikuga põllule . Mineraalväetised koosnevad suures koguses taimedele vajalikest toitainetest. Mineraalväetisi saadakse maavaradest , aga neid toodetakse ka tööstuses. Lämmastikuühendeid sisaldavad väetisi nimetatakse lämmastikväetisteks. Neid vajab taim eriti kevadel , et kasvada kiiresti ja lopsakaks. Hilissuvel vajavad taimed rohkem kaaliumiühendeid ja fosforiühendeid , et kasvada fosforiväetistega. Suurte saakide saamiseks kasutatakse orgaanilisi ja mineraalväetisi üheaegselt.
Mineraalne
Kõige lihtsam viis on taimedele anda kompleksväetist, näiteks Kemira kevad- ja sügisväetist.
Valmis väetised sisaldavad taimedele vajalikke toitaineid ja mikroelemente õiges vahekorras:
- lämmastik kasvatab vart ja lehti;
- kaalium annab suurust ja värvi;
- fosfor mõjutab õitsemist;
- mikroelemendid nagu raud, mangaan, vask, tsink, magneesium, boor hoiavad ära taimede kasvuhäireid.

Kui aga soovite keemiast eemale hoida, siis tuleb endale selgeks teha üksikute väetiste mõju ja omadused. Lihtne on taimemaad väetada segakompostiga. Sõnnik üksi kulutab lagunemisel liigselt mulla hapnikku. Juurde tuleb anda näiteks muruniidet, mis sisaldab lämmastikku või kasta nõgeseleotisega. Erinevad imelikud nähud taime juures (näiteks kaalikas ei ole suve lõpus mõnus magusamaitseline vaid hoopis puitunud) annavad aimu miski väetise puudusest. Tavaliselt te saate sellest aru ja kirjeldate, et taimel on midagi viga või tundub imelik.
Taimeleotis
Nõgesevees on rohkesti lämmastikku ja kaaliumi – ergutab kasvu.
1 kg värskeid nõgeseid (100-200 g kuivi) võetakse 10 l vee kohta. Valmis leotist kindlasti lahjendada 1:10-le.
Veel taimi:
- varemerohi – sisaldab kaaliumi ja lämmastikku
- põldosi – sisaldab räni ja tugevdab taimede kudesid
- raudrohi – sisaldab vaske
- teeleht – sisaldab lämmastikku, fosforit, magneesiumi, kaaliumi
- till – sisaldab kaaliumi, väävlit, naatriumi
- võilill – sisaldab vaske
- orashein – sisaldab kaaliumi, räni
- munakooreleotis- sisaldab rohkesti kaltsiumi ja fosforit
Orgaaniline
Kanakaka - kanakaka eeliseks on suur lämmastiku ja kaaliumi sisaldus ning vähene kulu.
Hobusesõnnik - Hobusesõnnikut kulub rohkem, aga ka sellel on head näitajad.
Lehma- lamba- ja kitsesõnnik - Lehmasõnnikut kulub aastas kõige rohkem. Samapalju omastavat lämmastikku ja fosforit kui kitsel ja lambal. Viimaste toodangut tuleb põllule tarida aga kaheksa korda vähem.
Geosünteedid
Geosünteedid jagatakse:
• geotekstiilid,
• geovõrgud,
• geomembraanid,
• geosünteetilised savivahekihid ja
• geokomposiidid.
Polümeerseid materjale kasutatakse pinnase omaduste parendamiseks viimastel aastatel järjest rohkem. Toodete nomenklatuur on plahvatuslikult kasvav. Nende kasutusalad on väga mitmekesised.
Peamised kasutusalad:
– pinnase tugevdamine;
– pinnase veejuhtivuse vähendamine;
– pinnase veejuhtivuse suurendamine;
– pinnasekihtide eraldamine;
– nõlvade pindade kindlustamine.
Lähtematerjaliks geosünteetide valmistamisel on polüester, polüpropeen, polüetüleen, polüvinüül, polüamiid jne.
Geotekstiilid on kõige levinumad geosünteetilised materjalid, kuna nende kasutusvaldkond on väga lai. Geotekstiilid jagunevad kootuteks ja mittekootuteks.
Kootud geotekstiilidega täidetakse enamasti sarnaselt geovõrguga armeerimisfunktsiooni (konkreetse toote valik ja parameetrid sõltuvad projekti vajadustest) aga ka eraldust ja filtratsiooni.
Mittekootud geotekstiilide kasutusvaldkonnad on järgmised:
  • eraldusfunktsioon, millega takistatakse kahte erinevat pinnast omavahe segunemast (näiteks takistatakse killustiku „uppumine“ pehmemasse pinnasesse);
  • filtreerimisfunktsioon, mis tagab selle, et pinnases liikuv vedelik läbib geotekstiili, kuid pinnas ise jääb paigale (näiteks takistatakse dreensüsteemi ummistumine);
  • dreenfunktsioon, mis tähendab, et vedelik liigub mööda geotekstiili tasapinda (vett dreenitakse sõna otseses mõttes geotekstiili abil);
  • kaitsefunktsioon, mis tähendab, et geotekstiili kasutatakse mingi toote või konstruktsiooni kaitsmiseks, punktkoormuste hajutamiseks (takistamaks näiteks geomembraani purunemist punktkoormuse tagajärjel).
Geovõrkude ülesanne on tekitada ehitatavasse konstruktsiooni (olgu selleks tavaline sõidutee, vundamendi alus, varinguohtlik ala, vall, nõlv, tugisein jne) tõmbejõude vastuvõttev komposiitkiht. Teisisõnu, geovõrk kompenseerib puudujääke pinnase tugevuses. Leiab järgmist rakendust:
  • Aluspinnaste armeerimine - Sidumata kihtide armeerimine geovõrguga teedel ja platsidel
  • Tensari konstruktiivsed lahendused - Silla kaldasambad, tugimüürid, nõlvade kindlus-tamine
  • Mullete ehitamine vaiadele - Ehitamine nõrkadele pinnastele erinevate vajumiteta
  • Aluste armeerimine - Mullete ehitamine nõrkadele alustele
  • Erosioon - Erosiooni tõkestamine erinevatel nõlvadel
Geomembraanid on praktiliselt vedelikke hülgavad materjalid. Geomembraanid on kaasaaegne, efektiivne moodus reostuse vältimiseks ja/või peatamiseks. Nad on vastupidavad soolade, hapete ja muude keemiliste lahustite suhtes. Geomembraane valmistatakse kõrgtehnoloogilisest materjalist (polüetüül, polüvinüülkloriid, sünteetiline kumm jne). Materjalid on keemiliselt väga vastupidavad lahustitele, hapetele, sooladele, mikroorganismidele. See ei hallita ning rohi ja juured ei kasva sellest läbi. Materjal ei mõjuta veekvaliteeti ning on äärmiselt vastupidav UV kiirgusele.
Geokomposiit- materjal, kus ühtseks materjaliks on kokkuliidetud geovõrk ja geotekstiil. Ühendavad geosünteetide ja geovürkude positiivseid omadusi.
Kasutatud allikate loetelu:

Postitaja: kell 1 kommentaar:
Tellimine: Postitused (Atom)