Kiviktaimla

        

Pildi allikas: http://gardenpuzzle.com/projects/show/49861

Kiviktaimla ehk alpiaed on maalapp aias, kus on kunstlik rajatis kividest ja mägedes kasvavatest taimedest. See paljude poolt armastatud maastikudisaini element on oma nime saanud kõrgetest mägedest, kus kivilõhede vahel nagu saatuse kiuste tärkavad taimed, mis üllatavad oma erisuguste vormide ning õite värvusega.

Peenra kuju rajatakse vabakujuliselt ehk looduspäraselt või korrapäraselt. Tavaliselt rajatakse elamu lähedusse pigem korrapäraseid kiviktaimlaid. Vabakujulise kiviktaimlaga annab aga ära kasutada looduse reljeefid – kallakud, künkad, ebatasasused jne. Kiviktaimlad võivad olla väga erinevad, siin on toodud põhilised variandid:

Traditsiooniline alpiaed

See on kõige klassikalisem variant, aga kaugeltki mitte kõige tavalisem. Nõuab palju mulda ja spetsiaalseid teadmisi. Peale selle väikesel maalapil näeb mäeke liiga kogukas. Üheks variandiks on alpinaariumi sein, mis tehakse kividest, asetades nad üksteise peale, tühimikud täidetakse mulla ja taimedega.

Madal alpiaed

Jõukohane variant sobiv igasse aeda. Mõõdud ja vormid võivad olla väga erinevad. Tegelikult, on see lihtsalt kõrgemaks ehitatud lilleklump, mis on kunstipäraselt kividest laotud ja kuhu on istutatud traditsioonilised alpi taimed.

Mini-alpinaarium

Kui te armastate miniatuuri, siis teile sobib mini alpinaarium. Seda võib teha näiteks väikesesse konteinerisse. Teil läheb vaja mõningaid aeglaselt kasvavaid taimi, näiteks erinevat sorti mägisibulaid, väikeseid kive ja head maitset-see on ka kõik, mida on vaja mini alpinaariumiks.

Alpinaariumi kollektsioon

Sellise alpinaariumi mõõtmed võivad olla väga erinevad. Tema tuumikuks on ikkagi suuremalt osalt taimed. Kõige sagedamini on keskmeks taimed, millel on palju erinevaid sorte ja värvusi, mis ei ole sarnased ja õitsevad erineval ajal. Ideaalsed variandid-kukehari, haruhein-ainuüksi nende sorte on mitukümmend, samuti võib kollektsioneerida ka mägisibulat, nelki, miniatuurseid kellukaid jpm.

Vee alpinaarium

Praegu on aedades väga populaarsed igasugused veekogud, alates väikestest veesilmadest lõpetades kõikvõimalike tehisojade ja koskedega. Nende veekogude kaldad on kaunistatud väikeste rokaadidega, kui otseselt vette on istutatud spetsiaalseid veetaimi, siis veidi kõrgemale sobivad traditsioonilised alpi asukad.

Varjuline alpiaed

Selle probleemiga puutuvad kokku need, kellel on maatükk, kus harva paistab päike. Pigem kasvatavad nad seal maasikaid ja kurke, kui teevad alpiaia. Kiviktaimlast pole mõtet loobuda, kuigi enamaltjaolt armastavad selle asukad päikest, siiski leidub ka erandeid, kes kasvavad varjus.

Alpiaia rajamiseks sobib päikseline koht, mille ligidal ei ole suuri puid. Lühiajaliselt alpiaiale langev hoone vari ei sega – mägedes on ereda päikese vaheldumine naabermäetipu varjuga tavapärane asi. Alpiaia aluse peame piinliku hoolega vabastama umbrohtudest. Hiljem on lootusetu kivide alt ja vahelt umbrohujuuri kätte saada. Lubatud on kõik võitlusvõtted – mulla mitmekordne läbikaevamine, keemiline tõrje herbitsiidiga ning pinna katmine peenravaibaga. Alpiaiaks ettenähtud alale kuhjame drenaazhiks 15…30 cm paksuse kihi kive. Parimaks materjaliks on poolikud punased tellised või vanad ahjukivid. Rusikasuurused munakivid on sama head. Drenaazhikihi katame peenravaibaga, mille ülesanne on takistada pinnase tungimist kivide vahele, mis vähendaks oluliselt kihi dreenivõimet. Eelistada tuleks plastiribadest punutud peenravaipa, kuna see on mehhaaniliselt väga vastupidav. Seejärel katame peenravaiba ca 10 cm paksuse pinnasekihiga.  Kui alpiaed asub vett väga hästi läbilaskval liivasel (kruusasel) pinnasel või looduslikul (kunstlikul) kallakul, võib drenaazhikihi paigaldamine osutuda mittevajalikuks.

“Mäge” moodustava pinnasehunniku kooshoidmiseks ja sellele dekoratiivse vormi andmiseks kasutatakse enamasti kive. Taimedele sobivamateks on neutraalse reaktsiooniga graniitkivid (põllukivid). Alumise ringi kivid sobitame hoolikalt. Nad ei tohi kõikuda – tuleb ju nendele peale astuda, kui alpiaias hooldustöid teeme. Paika tuleb panna ka ülevalpool paiknema hakkavate suuremate kivide aluskivid (vundament). Enne ülemiste kivide paigaldamist tuleb alumistele kividele sobitada kivide vahele jäävad taimed. Neid on hiljem pea-aegu võimatu korralikult paigale panna. Kui alpiaia planeeritud kõrgus on saavutatud, viimistleme rajatise väiksemate kivide ja eespool toodud mullaseguga.

Põllukivide asemel saab kasutada ka paekive. Eelistada tuleks õhu ja vihma käes seisnud kive. Kivimurrust värskelt murtud kivid eraldavad mulda rohkem aluselisi ühendeid. Taimi paekividest laotud alpiaeda valides jätame kõrvale sellised, mis vajavad happelist mulda.

Vajadusel võib alpiaia ühe või mitu külge üsna järsuna laduda. Tekkinud nn. kuivmüüri kivide vahele saab istutada eriti niiskustvihkavaid taimi.

Kuna taimed on müügil enamasti pottidesse istutatuna, saame neid kasvukohale istutada kuni varase sügiseni (jõuavad veel enne külmade saabumist juurduda) ja meil pole seega tarvidust kevadel alpiaia tegemisega ülepeakaela tõtata. Pottides olevaid taimi on hea ka eelnevalt kohale sobitada – neid võib mitmeid kordi ümber tõsta, kaugemalt vaadata ja kogu perega konsensuseni jõuda.

Taimed istutame mullasegu pinnast pisut kõrgemale, sest kogu pind tuleb pärast istutamist katta vähemalt 3 cm paksuse peene graniitkillustiku kihiga. Sobib asfaldi pindamiseks kasutatav killustik. Kattekiht püsib kogu aeg kuivana ja aitab seega vältida taimede juurekaela mädanemist. Samal ajal vähendab kattekiht niiskuse aurumist alumistest kihtidest. Ilma kiviklibukatteta kuivaks alpiaed kiiresti tuhkkuivaks.

Pärast istutamist kastame taimi korralikult. Järgneva 2…4 nädala jooksul kastame vastrajatud alpiaeda vajadustmööda, et lõplikult juurdumata taimed veepuuduse tõttu ei hukkuks. Juurdunud taimede juured ulatuvad sügavale ja kasta pole neid reeglina tarvis. Vaid pika põua ajal tuleks alpiaeda niisutada.

Kiviktaimla peab aasta ringi kaunis olema, seetõttu tuleks taimed valida nii, et need sobiksid kasvutingimustesse. Et saada soovitud välimus, tuleks istutada erineva kõrgusega ja kujuga taimi.
Kiviktaimlale sobivad madalad, õitsvad taimed, heintaimed, madalad sibullilled, samuti puude ja põõsaste kääbusvormid. Taimede valik on üsna lai, igale maitsele leiab midagi.
Taimi rühmitades pea meeles, et osa siin kasvavaid liike ei õitse kauem kui kuu – ülejäänud ajal on esil lehestik. Et kiviktaimlale soovitud struktuur anda, tuleks istutada erineva kõrguse ja kujuga taimi. Aktsendina võib kiviktaimlas kasutada igihaljaid taimi, peamiselt okaspuid. Kui neid omavahel hoolikalt sobitada, on nad atraktiivsed aasta läbi.

Sobilikud taimed:

Rohttaimed	Puittaimed
Alpi kurekell (Aquilegia alpina)	Korea nulg (Abies koreana)
Kääbusiiris( Iris pumila)	Harilik jugapuu ( Taxus baccata)
Kukehari (Sedum sp)	Kanada tsuuga (Tsuga canadensis)
Alpi aster (Aster alpinus)	Mikrobioota (Microbiota decussata)
Aubrieeta (Aubrieta tauricola)	Sabiina kadakas (Juniperus sabina)
Mägisibul (Sempervivum)
Pisikellukas (Campanula cochleariifolia)
Nurmnelk (Dianthus deltoides)
Pürenee ramonda (Ramonda myconi)
Nõmmkann (Androsace sp)

Kiviktaimla hooldamine ei ole keeruline, kuid nõuab järjepidavust ja aega:

• Rohimine

• Kobestamine

• Kastmine põua ajal

• Äraõitsenud õite kõrvaldamine

• Taimede kärpimine

• Laiutavate taimede piiramine

• Taimede katmine talveks

• Igihaljaste taimede kevadine varjutamine

Hoolitsetud kiviktaimla on kaunis, laokile jäetuna aga erilist silmailu ei paku! Võimaluse korral vali taimed, mis ei levi isekülvi teel ega juurevõsundite abil!

Kokkuvõte:

Töö kirjutamisel selgus, et kiviktaimla teine nimi on alpiaed, mis oli mulle tuttav oma isiklikust kogemusest. Kiviktaimla tundub olevat väga ilus maastikudisaini element ning kõige huvitavam on minu jaoks just see, et ühel maalapil saab kombineerida nii palju erinevaid taimi, värve ja tekstuure.

Valitud allikad tundusid põhjalikud ja usaldusväärsed, on näha et artiklite kirjutamiseks on kogutud palju infot ja on toodud isiklikud tähelepanekud ning lähtutud on isiklikest kogemustest. Materjal tundus olevat kokkuvõtlik, praktiline ning piisavalt ülevaatlik, et luua selle põhjal ka oma esimene alpiaed koduaeda.

Video-materjal oli väga huvitav ning praktiline, eriti meeldis Mihkel Saare kiviktaimla rajamise videolõik, kus ta andis juhiseid, kuidas oleks õige alustada mägitaimla loomist ning kui suuri kive, missugust pinnast ja taimestust sinna valida. Video kujul on õpetus palju paremini jälgitav ja meeldejäävam.

Kasutatud allikad:

http://www.koduaed.com/turbaaia-ning-kiviktaimla-eelised-ja-puudused/

http://www.rodoaed.ee/kiviktaimla-rajamine-kiviktaimla-muudab-aia-mitmekesisemaks/

http://www.seemnemaailm.ee/articles/index.php?GID=81

http://www.calmia.ee/Artiklid/alpiaia_rajamine.htm

http://www.kodujaehitus.ee/index.php?id=422

Kasulikud videod:

http://kodusaade.ee/1287-vaata-alpi-aed-ehk-kiviktaimla.html

http://www.hansaplant.ee/?op=body&id=1223


Ül. 2.2

Mina tutvusin Kätlin Ots´a turbapeenra rajamise ja hooldamise tööga.

Töö on leitav siit: http://katlinots.blogspot.com/2015/05/turbapeenar.html

Kätlini kodutöö vastab kõigile nõuetele ja annab põhjaliku ülevaate turbapeenra olemusest, rajamisest ja hooldamisest, selle puudustest ja eelistest. Sobilike taimede loetelu juurde on lisaks pandud ka kõikide taimede pildid, mis tegi töö veelgi huvitamaks ja illustratiivsemaks.